Plastik on materjal, mis muudab oma kuju. Kood on moodus muuta informatsiooni millekski muuks. Kunagi oli see tükk plastikut koos koodidega inimeste ainukene ligipääs oma elektroonilisele rahale. Tänaseks on see vaid jada numbreid, mille kuju on muutunud kunstiteoseks. Ühes teoses on kokku 300 koodikaarti, üle 10 000 numbri, milles on kokku 65 000 erinevat arvu. Iga number on kood. Kui palju omal ajal nende koodide kaudu arveid tasuti, kaupu osteti, sõpradele laenu anti või maha joodi, on teadmata. Samuti ka see, kes neid kasutas. Plastikul edastatud krüpteeritud info rahani on muutunud millekski visuaalselt esteetiliseks. Kas ta kunagi muutub ka millekski kolmandaks, näitab aeg.   

Kunstnik Kiwa ütleb enda viimaste kunstiteoste kohta järgmist:
“Numbrite jadad on nagu salakeel, süvakood, universumi skelett, millele kinnitub kõik ülejäänu. Tagasiminek sellele algkoodile on taandamise poeetika, kujundite ja värvide tulevärgist, fantaasiast ja isikupärast loobumine või nende vaatlemine algkoodi tagajärgede, väljendusvormina. Kategooriline, samas elegantne keeldumine, nagu Duchampi malemäng, Wittgensteini vaikimine või Melville’i Bartleby. Numbrikombinatsioonide lugemine on suurepärane võimalus minna kaasa masinliku tunnetusprotsessiga, meelt juhuslikkuse seaduspäraga lepitava narratiiviga või kuulata enda peas tekkivaid foneeme muusikateosena”.