Mall Nukke üheksakümnendatel valminud pastellis töid on varem avalikkusele näidatud vaid 1992 aasta näitusel Peened Vormid, kus ühisnäitusega astusid üles kaks tollast noorkunstnikku Mall Nukke ja Marko Mäetamm.

1993-1995 valminud kollaaze on käesoleval sajandil võimalik näha olnud vaid ühel näitusel. Ja sedagi Tallinnas. Seega on tegemist Tartu publiku jaoks harukordse ja enneolematu näitusega nägemaks kuidas tänased klassikud lõid kunsti enda loometee alguses.

Johannes Saar kirjutas raamatus “Eesti Kunstnikud 2” järgmist:

“Nukke popkunst algas pliiatsi ja pastelliga. Tema varasemad joonistused, valdavalt figuraalsed kompositsioonid, olid luksuslikult värviküllased, kiiskavas, ergavas, mürgilt sätendavas värviskaalas ning jõuliselt konstrueeritud. Kõik oli dekadentlikult pillav. Kuld- ja sidrunkollane, vasepuna, briljantroheline, purpur, lõheroosa, ihuroosa – kõik silmakriipivad ja adrenaliinirohked värvikeedused olid Nukkel juba varakult repertuaaris. Sellel voogaval värvikangal võtsid koha sisse juba tuttavad erootilised figuurid varasemast graafikast, nüüd küll kirevaiks tätoveerituina ja naudisklevalt lõtvades esinemispoosides. Kummatigi hakkasid pliiatsijoonistustele ühel heal päeval kuhjuma, kleepuma ja lisanduma väljalõiked glamuuriajakirjadest, hiljem mugandus isiklik joonistamisstiil juba ise läikpiltide koloriidi järgi ning lõpuks kadus piltidelt hoopiski.”